|
Kirjutanud Kuldar
|
|
Kol, 25.Jan.2012 21:58 |
|
1Jh 4:7-8,12 Armsad, armastagem üksteist, sest armastus on Jumalast ja igaüks, kes armastab, on sündinud Jumalast ja tunneb Jumalat. Kes ei armasta, see ei ole tundnud Jumalat, sest Jumal on armastus. Jumalat ei ole keegi iial näinud. Kui me üksteist armastame, siis püsib Jumal meis ja tema armastus on saanud meis täiuslikuks.
Kuulus Taani perepsühholoog Jesper Juul ütleb, et me vajame eelkõige partnerit, kes tekitab meile õigeid probleeme. Enamik inimesi püüab elada selliselt, et tekitada võimalikult vähe probleeme. Veel vähem sooviksime oma kõrvale kedagi, kes tekitaks meile probleeme juurde. Kunagi ühes filmis ütles tüdruk poisile: „Me ei saa abielluda, sest mul on ilma sinutagi probleeme küllaga (ei ole raha ega kodu, õpingud on pooleli jne), kooselu tooks muresid vaid juurde ja ma ei taha alustada kooselu probleemidega.“ Kui sa vallalisena loodad, et abielludes su probleemid kaovad, siis oled eksiteel. Kui sa soovid oma ellu vähem probleeme, siis soovitaksin üksi elada. Abielludes tulevad meie ellu ka abikaasa probleemid ja kui Jumal lubab, sünnib probleeme juurde, mõnikord isegi kaksikud või kolmikud probleemid. Probleeme võivad tekitada ka abikaasa vanemad või sugulased ja sõbradki. Kuid just head ja kasulikud probleemid on need, mis meid arendavad ning muudavad kooselu põnevaks ja viljakaks. Kooselu Issandaga ei ole seega mitte probleeemivaba, vaid tulvil häid ja kasulikke probleeme, mille läbi Jumal sind täiustab. Meil ei ole vaja muretseda selle üle, kas tegu on õigete või valede probleemidega. Ma olen aeg-ajalt olnud mures, et kas mingid probleemid minu elus ei ole siiski minu enda rumaluse viljad? Aga ma pean ütlema, et Jumal on nii fenomenaalne, et suudab mind õpetada ka läbi minu enda tekitatud probleemide. Armunud inimene teeb tihti ka rumalusi, vähemalt nende arvates, kes sel hetkel on täie mõistuse juures, kuid sellised pöörasused on loomulik armastuse väljendus armunute vahel. Jumal ootab meilt pigem sellist armunud inimese pöörast käitumist, kui armastusest leige inimese seadusekuulekat elu. Armunu jaoks ei ole kunagi ette kerkivad takistused probleemiks, vaid need on väljakutseks, seikluseks, spontaansuse algeks, enese proovilepaneku võimaluseks,mis lisavad ellu põnevust ja salapära. Armastajad tekitavad teineteisele probleeme ja kui ma armastan Jumalat täiega, siis tekitan Jumalale probleeme. Kui Jumal mind armastab, siis oma pöörases armastuses minu vastu tekitab Jumal mulle probleeme, aga enam ei jookse ma üksi selles takistusjooksus, vaid ma teen seda koos Jumalaga. Nõnda saavad probleemid meie elus absoluutselt uue tähenduse. Abielusuhteid reguleerib päris palju seadusi aga need toimivad ka ilma seadusest järge ajamata, kui kaks inimest teineteist armastavad. Seadusest tulenevaid õigusi ja kohustusi hakkame lugema siis, kui armastus on kaotsi läinud. Nõnda toimivad seadused ka meie ja Jumala vahel, kui me armastame Jumalat ja oleme tema armastuse eneses ära tundnud. Seadus toimib siis lihtsalt läbi armastuse käsu. Mt 22:35-40 Ja üks seadusetundja nende seast küsis teda kiusates: «Õpetaja, milline käsk Seaduses on suurim?» Jeesus vastas talle: «Armasta Issandat, oma Jumalat, kogu oma südamega ja kogu oma hingega ja kogu oma mõistusega! See ongi suurim ja esimene käsk. Teine on selle sarnane: Armasta oma ligimest nagu iseennast! Neis kahes käsus on koos kogu Seadus ja Prohvetid.»
Kristlastena vajame ise häid probleeme ja peame neid tekitama ka enda ümber.Kristlik kirjanik Philip Yancey räägib oma raamatus, „Mis on armus nii hämmastavat“ teemal „Nõrgad kohad“ . Ta ütleb, et armust rääkimisel puutume kokku armu skandaalsusega: pattu tehes teame ette, et Jumal selle andestab. Mis motiveerib meid tegelikult pattu mitte tegema? Autor toob näite, kuidas valmistudes saama magistrikraadi, pidi ta sooritama teatud tasemel ka saksa keele eksami. Selle tõttu tuli tal viibida soojadel suvepäevadel palavas korteris ja õppida saksa keelt sellal, kui tema sõbrad rannas käisid või muidu mõnusalt aega veetsid. Seda kõike selleks, et sooritada eksam edukalt ja saada kätte magistrikraad. Kui nüüd õppejõud oleks öelnud, et tegelikult on diplom juba valmis kirjutatud ja magistrikraadi saab ta olenemata saksa keele eksami tulemusest, kas ta oleks siis neid palavaid suvepäevi kulutanud keele õppimisele? Ilmselt mitte! Nüüd on küsimus, mis oleks see, mis motiveeriks teda palaval suveajal õppima saksa keelt? Kui ta armastaks kedagi, kes räägib ainult saksa keelt ja ta sooviks temaga suhelda. Sel juhul kulutaks ta selle keele õppimisele nii palju aega kui võimalik! Seega võib inimene, keda sa armastad, tekitada sulle probleeme. Sa ei saa temast lihtsalt aru, vähe sellest, sa ei oska ka talle midagi öelda. Võiks muidugi siinkohal küsida abielus olijatelt, kas teil tuleb ette olukordi, kus te ei saa oma abikaasa jutust aru, kuigi ta räägib ju isegi sama keelt. Me kuuleme erinevalt, me näeme erinevalt, me mõistame erinevalt ja see kõik tekitab probleeme. Aga kui sa kedagi armastad, siis sa püüad igal juhul aru saada ja püüad ka vastata nii, et ta seda mõistaks. Seega, kui sa kedagi armastad, siis sa käsitled teise poole tekitatud probleeme hoopis teisiti ja need otsekui ei olegi enam probleemid, vaid võimalused. Lapse sünd perre ei olegi enam probleem, vaid meeldiv võimalus, sest sa armastad oma last – isegi, kui neid on kolm või neli või seitse. Abikaasa sõbrad saavad ka sinu sõbraks, Jumala sõbrad on ka sinu sõbrad. Jumala sõbrad, abikaasa sõbrad ja lapsed võivad sulle ka probleeme tuua, aga need kõik on sulle heaks ja kasuks, mille läbi Jumal sinuga töötab. Siin on tegelikult suur paradoks – kui me oleme tundud ära Jumala armastuse, siis me ei soovi vabaneda probleemidest, vaid need arendavad meid ja muudavad meid täiuslikuma inimese suunas. Kui me aga pole armastust ära tundud, siis üritame probleemist vabaneda või mööda minna. Siis me hakkame lugema reegleid ja moraali ning seda eelkõige mitte enesele, vaid teistele. Jumalal ei olnud millestki kahju, kui ta sind lunastas, sest ta ei säästud omaenese poegagi. Kas me suudame ligilähedaltki samaga vastata? Ilmselt mitte. Ma usun, et paljud mehed on armunult käinud ehtepoes ja vaadanud neid kõige kallimaid ja ilusamaid ehteid, isegi juhul, kui nad teavad, et on võimatu neid kallimale osta. Ma usun, et sellist meelsust ootab meilt Jumal. Kuigi me oleme teadlikud oma võimetusest midagi head teha, põleme siiski soovist teha head ja jagada armastust.Armastus ei pane meid tegema mitte ainult seaduse kohaselt, vaid üle selle. Armastuse pärast õpid sa rohkem, kui on vajalik positiivse hinde saamiseks või magistrikraadi jaoks. Lk 17:10 Nõnda ka teie: kui te olete teinud kõik, mida teil on kästud, siis öelge: Me oleme tühised sulased, me oleme ju teinud, mis meie kohus oli teha.
Seadused, eeskirjad, ettekirjutused ja määrused on nagu heliteos valgel paberilehel. Noot ise ei tee mingit muusikat ja ei too esile kauneid helisid, kuid on vajalik, et lauljad, muusikud ja orkestrandid saaksid helilooja sõnumist ühtemoodi aru. Jumala kirja pandud seadused on otsekui heliteos, mille Jumal heliloojana on kirja pannud, aga mida meie muusikutena õpime ja püüame esitada. Heliteos hakkab alles siis tõeliselt kõlama, kui iga noot selles on puhas ning lugu saab meile nii omaseks, et nooti ei ole enam vajagi, sest teos on juba meie sees. Ükski muusik ei mõtle, et ma vaatan, kui mööda ma võin veel mängida, et dirigent veel andestab, vaid ta püüab nii palju, kui temast oleneb, lugu täiuslikult esitada. Ja ometi andestab ka dirigent või helilooja möödalaskmised, pidades olulisemaks sinu musitseerimist ning ihu ja hingega loo esitamist. Ka Jumal ootab enim sinu pühendumist ja on andestav eksimuste suhtes. Ma olen kindel, et armastatule või loo kuulajale läheb rohkem korda sinu elevus loo esitamisel, kui sinu täiuslikkus selle juures. Loost arusaamiseks on vaja tunda noodikirja, kuid loo virtuoosseks esituseks on vaja armastust muusika vastu. Seda, kes ei tunne küll Jumala heliteose noodikirja, juhtub aga kuulma selle teose kaunist kõla, ei jäta see puutumata ja tekitab soovi osaleda ka ise loo ettekandel. Ilm 5:9 Ning nad laulsid uut laulu: «Sina oled väärt võtma raamatu ning avama selle pitserid, sest sina olid tapetud ning sina oled ostnud Jumalale oma verega inimesi kõigist suguharudest ja keeltest ja rahvastest ja paganahõimudes
Ilm 14:3 Nad laulsid uut laulu trooni ees ning nende nelja olevuse ja vanemate ees, ning keegi muu ei suutnud õppida seda laulu kui vaid need sada nelikümmend neli tuhat, kes on ära ostetud ilmamaalt.
Jah, võib-olla pead sa teinekord palavatel suvepäevadel õppima Jumala lugu, et suudaksid kord laulda seda uut laulu koos pühadega. See ei ole siis aga enam ebameeldiv pingutus hinde saamiseks, vaid eratund oma Issandaga, et laulda kord uut laulu. Armastus muusika vastu motiveerib muusikut mängima lugu hästi ja Jumala armastus meis paneb mängima Jumalale võimalikult kaunisti. Sageli ei oska me näha probleemis arengu võimalust. See on nagu tõkkejooks. Ees oleks justkui jooksmist takistavad asjad, aga tegelikult ongi tegu tõkkejooksuga ning võitjaks ei saa mitte kiiremini jooksja, vaid paremini takistusi ületav võistleja. Kui me võtame takistussõidu ratta või autoga, siis toimub takistustest kaarega möödumine. Ma arvan, et see on midagi sellist, mida me tavaliselt elus püüame teha – kui takistus (probleem) on ees, siis läheme sellest kaarega mööda. Takistusjooksus aga treenitakse selle nimel, et ületada takistusi paremini ja takistussõidus paraneb meie sõiduki juhtimise oskus seeläbi, mida osavamalt me takistusest suudame mööduda. Seega ei ole takistus ehk probleem sinu elus kunagi ilmaasjata. Jumalaga koos käies kasutab Jumal kõiki neid takistusi sinu arendamiseks ja muutmiseks. Kui nüüd tulla tagasi selle mõtte juurde, et me vajame partnerit, kes tekitab meile õigeid probleeme, siis selline huvitav mõte, et lõppeks vajab ka Jumal partnerit, kes tekitaks talle õigeid probleeme. Käisin nädal tagasi pulmas ja seal oli kuulda mõtet, et armastuses on tõusud ja mõõnad, kuid ma tahaksin siia tuua uue võimaluse. Treenimine kellegagi koos annab paremaid tulemusi kui treenida üksinda. Ma arvan, et nii abielus kui Jumalaga suheldes on see eriline eelis, et me ei pea treenima enam üksi. Kui sa püüad õppida kellegi keelt, keda sa armastad, siis ta toetab sind selles treeningus. Tekib dialoog ja keele õppimine on tõhusam. Seega kui sa tahad areneda ja saada paremaks inimeseks, siis abielu on selleks hea võimalus. Kui sa tahad saada täiuslikuks inimeseks, siis tule ja treeni koos Issandaga ning lase Jumala armastus ja kohalolu oma südamesse.
Kui armastus jaheneb, siis me hakkame lugema käitumisreegleid. Mida lähedasem aga on meie osadus Jumalaga, seda vähem tähtsust omavad käitumisreeglid, kodukorrad, ettekirjutused, moraal. Ehk siis, mida selgem on lugu, seda vähem vajame nooti ning seda rohkem saame musitseerida ja panna loosse hinge.Õigeid probleeme tekitab oma puuduste tunnistamine. Kui sa oled ära tundnud Jumala armastuse, siis sa oled andestav ja andestus toimib sinu kaudu. Vana testament on endiselt meie ümber, sest kogu maailm elab seaduste, reeglite, käskude ja keeldude varal. Valgus saab paista vaid läbi pragude, ütleb Philip Yansey oma raamatus. Meie haavad ja puudused on just need praod, millest arm võib läbi pääseda. Inimestena on meie saatus maa peal olla ebatäiuslikud, lõpetamata, nõrgad ja surelikud, ning vaid selle saatusega nõustudes võime võtta vastu armu ja oskame seda ka jagada. Kristlastena kohtame õigeid probleeme, kui mõistame, et me oleme patusõltuvusega inimesed, keda Jumal ikkagi armastab ja kasutab. Abielludes ja oma abikaasat armastades ei saa kohe täiuslikuks abikaasaks. Algab tee paremaks saamise nimel. Me teeme vigu ja võib-olla ka haiget teisele poolele, aga armastades teineteist me ei katseta armastuse piire. Jumala armastusel ei ole piire. Tema arm andestada on piiritu, kuid igasugune Jumala armu väärkasutus toob sinu ellu valed probleemid, mis ei arenda ega täiusta sind ning nende probleemidega maadlemine toob juurde aina uusi muresid. Armu väärkasutus on see, kui sa ei püüagi noodi järgi lugu mängida ega pane ka oma pilli häälde. Kõik teod, mis ei lähtu armastusest, kaugendavad meid armastatust, aga iga armastusest lähtunud tegu lähendab meid Jumalale, ja seda isegi siis, kui see toob esile uue probleemi. Armastuse kaudu kohtame oma elus õigeid probleeme ja need on meile vajalikud mõistmaks Jumala südant.
Fl 1:9 Ja ma palvetan, et teie armastus üha enam ja enam kasvaks tunnetuses ja kõiksuguses kogemises Rm 13:10 Armastus ei tee ligimesele kurja. Nii on armastus Seaduse täitmine. Rm 12:9 Armastus olgu siiras. Kurjast hoidudes kiinduge heasse! Kl 3:14 Aga üle kõige selle olgu armastus - see on täiuslik side! 1Pt 4:8 Üle kõige olgu püsiv teie omavaheline armastus, sest «armastus katab kinni pattude hulga». 1Jh 2:5 Kuid kes peab tema sõna, selles on tõesti Jumala armastus saanud täiuslikuks. Sellest me tunneme ära, et oleme temas. |
|
|
Kirjutanud Kuldar
|
|
Kol, 14.Sep.2011 21:51 |
|
Ma soovin täna koos teiega mõtiskleda teemal tasakaalustatud elu, tegevus ja hoiakud.
Koguja 3: 1-7 Igale asjale on määratud aeg, ja aeg on igal tegevusel taeva all: aeg sündida ja aeg surra, aeg istutada ja aeg istutatut kitkuda; aeg tappa ja aeg terveks teha, aeg maha kiskuda ja aeg üles ehitada; aeg nutta ja aeg naerda, aeg leinata ja aeg tantsida; aeg kive pilduda ja aeg kive koguda, aeg kaelustada ja aeg kaelustamisest hoiduda; aeg otsida ja aeg kaotada, aeg hoida ja aeg ära visata; aeg rebida ja aeg õmmelda, aeg vaikida ja aeg rääkida.
See kirjakoht annab põhjuse kujutada elu rattana, kes õnnerattana, kes karusellirattana. Meie eluratas pannakse pöörlema ja teeb oma ringkäiku. Sinna elurattale mahub kindlasti aeg sündida ja aeg kasvada, aeg armastada ja aeg hoida, aeg naerda ja aeg nutta ning aeg leinata ja aeg surra. Selleks, et eluratas püsiks tasakaalus, on vaja, et sellel oleksid olemas sobivad vasturaskused. Üks pole halvem kui teine, vaid iga olukord elus annab meie elurattale parema tasakaalu pöörlemiseks. Kõik pöörlevad osad vajavad head tasakaalustamist. Kui ratta ühel poolel on liialt suur raskus, siis hakkab ratas rappuma ja sellisel rattal sõita ei ole just mugav. Sõna „tasakaalustatud“ andis Internetis 827 000 vastet. Maailm otsib tasakaalustatud elu. Millist elu pakud sina maailmale? Tänapäeval räägime palju tasakaalustatud tegevustest. Meid kõiki puudutav on kindlasti tasakaalustatud toitumine. Toitumisõpetusest on tänapäeval saanud terve teadusharu ja tööstus, aga oma elustiili ja keha isikupära arvestades on võimalik piisavalt tasakaalustatud toidulaud omale luua küll. Kristlastena ei saa me kindlasti selles valdkonnas jääda kõrvaltvaatajaks ning peame tegema endast võimaliku tervisliku toidulaua saamiseks endale ja kaasinimestele. Meie toidulaua üle on Issanda õnnistus, aga ei saa paluda õnnistust toidule, mis ei ole tervislik ega tasakaalustatud sinu tööd ja elustiili silmas pidades. Seega tasakaalusta oma toidulauda niipalju kui see sinust oleneb. On puhkuste aeg ja seega hea rääkida tasakaalustatud puhkamisest ja magamisest. On ju vana nali, et peab tööle minema, sest ei jaksa enam puhata. Me ei oska sageli puhata ega tööpinget maha võtta. Tasakaalustamisel on vaid siis mõte, kui see aitab ratast ühtlasemalt pöörlema panna.GLS-i konverentsilt meeldis mulle väga üks näide tasakaalustatud töö ja pere suhtest. Kui veedad liiga palju aega töö juures, võid kaotada pere, aga kui veedad liiga palju aega perega, võid kaotada töö ja seejärel kaotad ikkagi ka pere. Ei anna lahendust kraavist kraavi käimine, vaid teel püsimine. Uus trend on tasakaalustatud energiatootmine. Energiatootmise rattal on ühel pool tuumajaamad või erinevad soojuselektrijaamad. Kui ratta ühel pool on nii suur raskus, (Eestis põletame selleks kivisütt), siis peab teisel pool olema palju väikseid elektrijaamu, et ratta pöörlemist ühtlustada. Paljudel noorematel on pensioniosakuid ja need peaksid olema fondides, kus on kõige paremini tasakaalustatud aktsiaportfellid. Sellises aktsiaportfellis on erineva tootlikkuse ja riskiastmega osakuid. Mõned on suurema tootlikkusega, aga riskantsemad – nendega võib hästi teenida, aga ka rohkem kaotada, teised on kindlama väärtusega, aga vähem tootlikud. Paljud riigid tegelevad tasakaalustatud tööturu loomisega, kus erinevatel inimestel – noortel või vanadel, meestel või naistel – oleks võrdsem ligipääs tööturule. Tasakaalustatud ühiskond, tasakaalustatud palgakasv… Leidsin teksti, kus öeldi, et presidendi kõne oli tasakaalustatud. Tasakaalustatud meedia, selle vastand oleks kallutatud meedia. Kas me kristlastena peaksime seisma eelkõige selle eest, et kristlik sõnum oleks suuremas mahus meedias saadaval või on meie osaks tagada, et kõigi inimeste vajadused ennast ühiskonnas väljendada oleks võrdsemalt kaetud? Mind pani see mõtlema, et kas mul on ikka Kristuse meelsus, kui ma eelistan isiklikust maailmavaatest elu korraldada ja mida suurem oleks minu võimalus seda teha, seda rohkem ma sunniks peale isiklikku arvamust ümbritsevale ühiskonnale – perele, töökaaslastele, naabritele. Huvitav, et Jumal nii ei käitu, ta ei suru ennast üldse peale. Jumal annab kõigile sama mõõdu, ta ei piira kellegi võimalusi. Kõigile sama päikest, sama vihma, sama maa harimiseks, sama õhk hingamiseks. Jah, kui sa tasakaalustad oma elu ja tegevust Issanda tahte kohaselt, siis Jumal saab õnnistada su elu ja tööd. Kui mingi asi on tasakaalust väljas, siis tavaliselt on kalduvus sellel süveneda, mitte aga tagasi tasakaalu jõuda. Järelikult peab tasakaalustav jõud tulema väljaspoolt või tuleb tasakaalustamiseks muuta hoiakut, asendit. Vajalik on seega sisemine või välimine sekkumine.Tasakaalustatud peame me olema ise ning samuti meie elu ja tegevus. Seega saavad kõik asjad meie elus toimida ja olla harmoonias, kui nad on tasakaalus. Mt 6:33 Aga otsige esmalt Jumala riiki ja tema õigust, siis seda kõike antakse teile pealegi!
Otsige esiti ei tähenda siin kindlasti mööda maailma ringi uhamist ja Jumala riigi otsimist seitsme maa ja mere tagant. Jeesus ütleb „Jumala riik on siin seespidi teie juures“, seda tuleb välja elada. Loetud kirjakoht nagu ei aitaks kuidagi tasakaalu leidmisele kaasa. Kui muudkui Jumala riiki otsida, siis kes muud asjad ära teeb? Kuid siinkohal tuleks tähelepanu pöörata asjaolule, et Jumala riigis on asjad kõige paremini tasakaalus. Käisime mõnekesi ratastega Vormsi saarel ja sai enne ka uuritud veidi saare ajalugu. Läänemaa ärkamine puudutas ka Vormsit. Pärast seda pandi saarel kõrtsid kinni, talud tehti korda, majadele ehitati korstnad ja külad läksid õitsele, kuna mehed ei istunud enam kõrtsis, ei joonud raha maha ega kakelnud ja tülitsenud. Seega tõi Jumala riigi otsimine ja esiti nõudmine saare ellu tasakaalu ja elujärg koguni paranes. Tasakaalustamine on kindlasti pidev protsess ja see ei saa kunagi valmis. Tasakaalustamine ise eeldab vastandite olemasolu, aga kuna vastandolukorrad on pidevas muutumises, siis tuleb ka tasakaalustamist ikka ja jälle uuesti teha. Kas tasakaalukus välistab spontaansuse? Mida kiiremaks läheb pöörlemise tempo, seda paremini peab ratas olema tasakaalus. Võidusõiduautodel kaalutakse mootori detaile väga täpselt, et tagada nende kindel töötamine suurtel koormustel. Mida suuremaks kiirus kasvab, seda paremat tasakaalu me vajame. Koguja 7:14 Heal päeval olgu sul hea meel, ja kurjal päeval mõtle järele: Jumal on teinud nii selle kui teise, et inimene ei teaks, mis tal ees seisab.
Fl 1:29 Sest teile ei ole ju kingitud ainult armu uskuda Kristusesse, vaid ka kannatada tema pärast.
Ma ei tea, kas keegi lahterdab oma päevi nõnda, et aastas on 360 päeva, neist 50 on head päevad, teised 50 väga head päevad ja kusagil 220 halba päeva, siis veel ilmselt veel mõned superhead päevad ja väga halvad päevad ning mõned tavalised päevad. Need 50 väga head päeva on ju pühapäevad koos mõnede pühadega ja 220 halba päeva on ju tööpäevad, mil peab tööd rügama. Üks hea tööpäev on ikka igas kuus ka – palgapäev. Selleks, et tunda rõõmu heast päevast ja see ära tunda ning saada muudetud ja õnnistatud ka kurjal päeval, peame olema eelnevalt tasakaalustatud. Kui su toitumine on tasakaalustatud, siis sa tunned isegi naudingut väiksest näljatundest. Kui su hoiakud on enda ja teiste suhtes tasakaalus, siis kannatus pigem uuendab ja arendab sind ja on isegi põnev, sest sa tead, et Jumal teeb selle läbi sinus head tööd. Luuka 6: 20-21 Ja Jeesus tõstis silmad oma jüngrite poole ja ütles: «Õndsad olete teie, vaesed, sest teie päralt on Jumala riik! 21 Õndsad olete teie, kes te nüüd nälgite, sest teie saate küllaga! Õndsad olete teie, kes te nüüd nutate, sest teie saate naerda!
Tasakaal on kogu universumi püsimise alus ja samuti on see õnneliku elu aluseks. Tasakaalu rikkumine viib varem või hiljem hukatusse.Me näeme, kuhu on viinud näiteks riigieelarve tasakaalu rikkumine, mille tõttu ei ole mitmed riigid enam võimelised võetud laenukohustusi täitma. Tasakaalu rikkumine võib tekitada olukorra, kus me ei märka tegelikke probleeme ega ka tegelikke võimalusi, sest meil puuduvad sobivad vasturaskused. Kui sa ei otsi tasakaalu, siis jäävad kallid inimesed ja nende tegemised sinu ümber märkamata, sest kui ikka ratas väriseb ja raputab, siis süüdistad sa pigem halba teed ja oled rahulolematu ning võimalus, et saad nautida elu ja inimesi enda ümber, on kaduvväike. Tasakaalu saavutamine võib eeldada ka kaugemale või süvitsi minemist. Võtame selle lastekiige, millel üks istub ühes ja teine teises otsas. Kiikumiseks peavad mõlemad oma koha sisse võtma, sest keskel olles ei muuda sa midagi ja just sinu kohalolek annab sobiva vasturaskuse teisele. Tasakaalu saavutamist õpime me tegelikult terve elu. Kui käimine juba hästi välja tuleb, tuleb peagi hakata õppima jalgrattasõitu. Mäletan, et võtsin jalgrattasõitu õppides sisse hästi suure hoo, et enne külili kukkumist võimalikult pikk lõik ära sõita. See on tegelikult hea võrdlus. Kui meil on tasakaaluga probleeme, siis katsume teha hästi kiiresti ja suure hooga, et võimalikult palju edasi jõuda ja piisavalt kaua püsti püsida, aga see ei anna võimalust antud tegevusest ka rõõmu tunda. Toimus küsitlus, kus paluti kirjeldada, mis mõtteid tekitab neis sõna tasakaal. Üks arvamus ütles, et tasakaal saabub, kui oled läbi elanud eelneva kaose. Ma arvan, et siin on palju tõde. Esiteks, tasakaalu leidmine eeldab pingutust ja tähelepanu, aga sellega kaasneb kindlasti ka kukkumisi ja haiget saamist. Kui esmakordselt lumelaua peale läksin ja hakkasin mäest alla sõitma, siis sai ikka palju kordi kukutud. Rahulolu ja rõõm pingutamisest tuleb aga lõpuks ka, kui sa tunned, et liugled mäest alla ja ei kukugi enam pikali. Ma arvan, et tasakaalu otsing on pidev protsess, aga samas peaks kogema seda, et sinu tasakaal elus päev päevalt suureneb. Tasakaalu leidmisega kaasneb kindlasti rahu ja rohkem rõõmu igast hetkest. Sa rõõmustad rohkem tänasest päevast ja ei muretse homse pärast nii palju, et tänase päeva ilu jääb nägemata.Mulle väga meeldib kevad ja tunnen ka erilist rõõmu talvepäevadest, sest see on jälle päev kevade suunas. Need ootuse päevad on mulle väga erutavad. Kui tasakaal on olemas, siis on aega vaadelda ja nautida käesolevat hetke. Just käesolev hetk on Jumala arm ja kingitus. Ta on teinud selle hetke just sinu jaoks. Tasakaal ei ole konkurents, vaid harmooniline koostoime. Tasakaalustatud elu on uks Jumala õnnistustesse, aga ka uks kaasinimeste mõistmisse ja aitamisse.
Joh 3 kiri 1:1-4 Vanem - armsale Gaiusele, keda ma armastan tões. Armas, soovin sulle, et sul läheks igati hästi ja sa oleksid terve, nõnda nagu läheb hästi su hingel. Ma ju rõõmustasin väga, kui vennad tulid ja andsid tunnistust sinu elamisest tões, nii nagu sa käidki tões. Mul pole millestki suuremat rõõmu, kui kuulda oma lapsi käivat tões.
Tasakaalustatud elu toob esile rohkelt rõõmu kaasinimestest, aga suurendab rõõmu ja rahu ka sinus eneses. |
|
Kirjutanud Kuldar
|
|
Kol, 04.Mai.2011 22:17 |
|
Kas kristlik karjäär on piibellik? Kas kristlane saab ja peab tegema karjääri ja milline see on? Kas me ei piirdu liiga sageli vaid augu kaevamisega ja sedagi tihti ilmselt kellelegi teisele? Võib-olla olete kuulnud kopajuhi nalja, et kopajuht teeb iga päev karjääri, kuid seetõttu on tal ka hommikust saati juba kopp ees. Pealkirja saaks sõnastada ka kui: kristlik elu, kitsas tee, aga võib-olla ka elusõit.Kristlase elu aga ei saa olla lihtsalt üks kulgemine, vaid see on ambitsioonikas elu. Jumala eesmärgid on suured ja täpselt samad eesmärgid on tal sinu jaoks. Kristliku karjääri omapära on see, et see kätkeb endas kõigepealt loobumist ja usaldamist enda elu Jumala hoolde. Loobumist tegelikult kõigest sellest, mis Jumal on sulle andnud. See on sageli loobumine ka oma plaanidest, oma visioonidest. Kas meil seetõttu ei peakski oma plaane ja visioone olema? Vastupidi, meil peavad olema väga selged tulevikuplaanid ja visioonid edasise elu jaoks. Ühes varasemas jutluses ma sellest ka rääkisin, et oluline on neid plaane oma Issandaga jagada. Üks naine rääkis kord sellest, et ta igatses omale abikaasat ja oli sellepärast sageli ka palunud, kuid ühel päeval Jumal küsis ta käest, kas sa oled valmis minu pärast loobuma ja jääma üksinda. Olles andnud Issandale nõusoleku loobuda abikaasast Issanda kasuks, ei läinud palju aega, kui Jumal andis talle kohase abikaasa. Ma pean tunnistama, et olin ka ise sel ajal igatsemas omale abikaasat ja olin selle pärast palvetanud. Ma olin alati veendunud, et ma olen kohasem just abielus olles, mitte vallalisena. Aga pärast selle naise tunnistust ütlesin samuti Issandale: „Sina tead, mis on parem sinu silmis ja ma olen valmis jääma vallaliseks.“ Ma ei mäleta, kui palju pärast seda aega läks, võib-olla aasta, kui kohtusin oma praeguse abikaasaga. Selles mõttes on kristlik karjäär üks ümberpööratud karjäärimudel võrreldes sellega, mida me oleme harjunud karjääriks pidama. Me oleme ju kuulnud, kuidas öeldakse, et ta on karjääri nimel läinud kasvõi üle laipade. Kristlikus karjääris minnakse tihti hoopis üle sinu. Karjääre on erinevaid: ameerikalik ajalehepoisist miljonäriks või narkomaan tuleb päästmisele ning saab siis hiljem pastoriks või lugu, kui hullumaja peaarstilt küsitakse, et kuidas te jõudsite sellele ametikohale ja ta vastab, et alustas samas majas lihtsa patsiendina. Nendes lugudes on küll olemas ka kristliku karjääri tunnused, kuid kristlik karjäär ei pruugi tuua rikkust ega au ega kuulsust. Kristliku karjääri tõttu võid sa kõik need eelnevad asjad ka hoopis kaotada, ja lisaks veel ka oma elu. Aga miks on siis ikka mõistlik kristliku karjääri teha? See on millegi suurema algus selles maailmas ja kestab edasi tulevases. Ma arvan, parim asi kristlase juures on see, et ta on valmis muutuma ja tahab, et Jumal võiks teda ehitada paremaks. Kristlik karjäär ei tähenda siis mitte niivõrd tööd teistega, vaid iseendaga. Iseendaga sedavõrd, et sa oleksid valmis ja kohane igale heale teole. Sõna karjäär tuleneb ladinakeelsest sõnast carrus ja tähendab sõidukit või liikumisvahendit. Ma mõtlesin, et mis on kristliku karjääri sõidukiks või niiöelda karjääriredeliks? Mis on selleks mootoriks, et seda karjäärisõidukit liikuma panna. Selles oleks sees justkui ka meiepoolne takistus, mis hoiab karjäärisõidukit paigal. Kristlik karjäär ilma alanduseta on kui pulkadeta redel või otsekui auto, millel on pidur peal. Teate, ma olen ikka palvetanud, et Issand õpetaks mulle alandlikkust ja ma pean tõdema, et Issandale on see palve meelepärane olnud. Samas ma ei teadnud, kuhu see välja viib ja ma pean ütlema, et olen märksa ettevaatlikumaks läinud selle palvega. Kuid ma ei taha sellest palvest loobuda. See on midagi sellist, mida Jeesus palus Keetsemanis. Lk 22:42 «Isa, kui sa tahad, võta see karikas minult ära! Ometi ärgu sündigu minu tahtmine, vaid sinu oma!
Ma lihtsalt tean, et läbi selle alanduse tee on saanud Issand mind muuta ja ma ei pea enam olema selline nagu olin varem. Kui pikk on alanduse tee? Kas me saame mingil hetkel öelda, et ma olen nüüd täielikult alandunud? Kahjuks ma pean sind kas siis kurvastama või rõõmustama, sõltuvalt sinu ootusest. Niikaua kuni meil elupäevi antud, õpetab Issand meile alanduse teed. Tee selle palvega algust kohe ja ära hakka ise alandlikuks, vaid las Issand juhib sind alanduse sisse. Õp 15:33 Issanda kartus on tarkuse kool, aga enne au on alandus. Kui teekond kestab läbi elu, siis kuidas ma suudan vastu pidada? Alandus on küll otsekui tarkuse kool, mis kestab läbi elu, kuid Jumal annab sulle tunda selle vilju juba siin. Sa leiad kindlasti toredaid sõpru, sind usaldatakse rohkem, sa mõistad ja koged ise rohkem mõistmist. 5 Ms 8:16 Kes söötis sind kõrbes mannaga, mida su vanemad ei tundnud, et sind alandada ja proovile panna, et viimaks teha sulle head!
Tahaksin juhtida siin tähelepanu just sellele lõpule, kus öeldakse, et viimaks teha sulle head! Siin on tegelikult minu julgus paluda Issandalt alanduse teed. Vaadake, juba proovile panek on osa karjäärist. Kui sa ei julge lasta end proovile panna, siis sa ei saa liikuda edasi. Kas alanduse teele saab kuidagi ise minna, ilmselt mitte? Selline alandlikkus saab olla vaid silmakirjalik ja võlts. Tõelist alanduse teed ei saa ise valida, vaid see on Issanda juhtimine sinu elus, et lõppeks teha head sulle ja veel paljudele teistele. Kui Issand ei vii sind läbi alanduse, siis me võime teha nii endale kui teistele halba, kuigi kavatsesime head. Lihtsalt läbi alanduse tuleb tõeline mõistmine. Jeesus tuli maa peale Isa tahtel ja läks ristisurma, sest see karikas ei saanud minna temast mööda. Meil ei tule tänases Eestis anda Kristuse tunnistamise tõttu elu, kuid on olnud aegu, kus siin on seda juhtunud ja on paiku kus tänapäevalgi tuleb anda elu selle eest, et usud Kristust. Kristliku karjääri tipp saab olla vaid täielik ühtsus Jeesusega. Vahel öeldakse: „ Teda pole eriti näha, ta teeb karjääri.“ Kristlase karjäär aga peab igal juhul panema asjad liikuma ega saa jätta inimesi ükskõikseks. Siis ei saa lihtsalt äelda, et ta teeb karjääri. Kui tavapärase karjääri jooksul inimene teab, mida ta milleks teeb ja kaua see kestab, siis kristlase karjääris me ei saa sageli aru, miks mingi olukord meie elus aset leiab. Me ei tea enamasti isegi seda, kaua see kestab ja mida see meiega teeb.
1Pt 5:6 Alanduge siis Jumala võimsa käe alla, et tema teid ülendaks õigel ajal. Kui me vaatame Piibli tegelaste karjääre, siis me näeme, et Issanda alandus on nende elu alus. Kui ma enne ütlesin, et kristlik karjäär võib tähendada ka vahel maise teekonna lõppu, siis arvan, et sagedamini võib see ka meie elupäevi pikendada. Noa loobus oma elust ja hakkas ehitama laeva, mille Jumal oli käskinud teha. See laev andis tegelikult talle ja tema lähikondsetele ning veel kõigile loomadele ja lindudele selles maailmas elu. Joosep visati esmalt kaevu, ta ei saanud isegi ise midagi otsustada. Ta võeti kaevust välja ja müüdi Egiptusesse. Seal satub ta valesüüdistusega vangi, alanduse kool jätkub. Alles aastaid hiljem, kui Joosepist saab Egiptuse peaminister, on läbi alanduse kooli võimalik, et ta andestab oma vendadele ning päästab oma perekonna näljahädast ja väljasuremisest.
2Sm 22:36 Sa annad mulle oma päästekilbi ja su alandus teeb mind suureks. Rm 12:2 Ja ärge muganduge praeguse ajaga, vaid muutuge meele uuendamise teel, et te katsuksite läbi, mis on Jumala tahtmine, mis on hea ja meelepärane ja täiuslik.
Meele uuendamine ilma alandumiseta ei ole võimalik. Meie meel ei uuene lihtsalt iseenesest. Alanduse puudumine on pidur meeleuuendamise teel. Miks see alandus nii oluline on? Alandlikkuses me saame teistega võrdsemaks ega ole neist üle. 4Ms 12:3 Aga mees, Mooses, oli väga alandlik, alandlikum kõigist inimestest maa peal.
Järelikult saadavad kõige suuremad teod korda alandlikud inimesed, kes kuuletuvad oma Issandale ja ei pea paljuks loobuda enese elust, et Jumal saaks neid ülendada õigel ajal. Kui Joosep oli vangis, siis ta oli võrdsemast võrdsem Jumala mõõtsüsteemis. Ei olnud enam kedagi, kes oleks olnud temast madalam. Olukorda ja maailma saab muuta rohujuure tasandil. Sellest küll räägitakse tänapäeval palju, kuid tegelikult selleni kunagi ei jõuta, sest Jumal ei ole seda rohujuure tasandi alandust õpetanud. Me kuulsime siin mõni pühapäev tagasi, kuidas taime eest hoolitsemist tuleb alustada ikka juurtest, mitte närtsinud lehtedest. Jumala tegevus viib seest välja ja see on võimalik vaid läbi alanduse. Miks tänapäevane kristlik kirik sageli ei kasva? Selle põhjus on ilmselt alanduse puudumine. Ka kogudus peab paluma, et Issand õpetaks alandlikkust. Ma olen vestelnud palju erinevate inimestega koguduse tegutsemise teemadel ning olen avastanud, et kirik on sageli liialt institutsionaalseks muutunud ja peab end muust maailmast paremaks. See võib nüüd tulla kui külm dušš, aga kogudus ei ole väga sageli muust maailmast parem. Jah, näiliselt nagu on parem, kuid sisemiselt on juurestik kuiv ja muldki paakunud. Kogudus saab muutuda läbi üksikisiku ja sina saad muutuda, kui palud Jumalat, et ta õpetaks sulle alandlikkust. Miks kristlik kogudus Hiinas kasvab? Põhjus on minu arvates selles, et sealsel kogudusel ei ole mingit võimsat institutsiooni ega organisatsiooni. Nii kummaline, kui see ka ei ole on see just kasvu mootoriks. Hiinas ei ole koguduseliikmed suuremad ühiskonna heidikutest. Teisipäeval käivad meil siin inimesed kas toiduabi või mõnd muu abi saamas. Ma ei tea, kas sa tunned ennast parema inimesena. Vaatad sa neid kuidagi ülalt, et oh te vaesekesed. Ma võin teile kinnitada, et nad võivad olla palju avarama hingega kui meie siin. Alandlikkuse kool on kristliku karjääri aluseks ja liikuma panevaks jõuks ning on ka koguduse arengu eelduseks. 2Kr 3:18 Aga meid kõiki, kes me katmata palgega vaatleme Issanda kirkust peegeldumas, muudetakse samasuguseks kujuks kirkusest kirkusesse. Seda teeb Issand, kes on Vaim.
Vahel öeldakse kellegi kohta, et teda ei saa enam muuta. Ülestõusmine on suure protsessi lõpp, kus muudetakse meid lõplikult Kristuse sarnaseks. Ainult alandlikku saab muuta, sest ta on muutumisega kohandunud. Fl 3:21 Kes meie alanduse ihu muudab oma kirkuse ihu sarnaseks selle väe toimel, millega ta suudab ka alistada enesele kõik. Ef 4:32 Olge üksteise vastu lahked, halastajad, andestage üksteisele, nii nagu ka Jumal on teile andestanud Kristuses. Tõeline andestamine saab toimuda vaid läbi alanduse. Huvitav on ka see, et just alandlikkus teeb paljud inimesed sinu jaoks hoopis meeldivamaks. Jr 29:7 Ja taotlege selle linna heaolu, kuhu ma olen lasknud teid viia, ja paluge selleks Issandat; sest selle hea põli on teie hea põli! Alandliku inimese palvel on taevase väega, sest ta ei palu mitte seda, mis talle hea on, vaid taotleb kõigi head käekäiku. 1Ts 5:15 Vaadake, et keegi teisele kurja ei tasuks kurjaga, vaid taotlege alati head üksteisele ja kõikidele! Kurja saab kurjaga teisele tasuda vaid see, kes ennast peab paremaks või tähtsamaks. Hb 12:14 Taotlege rahu kõikidega ja pühitsust, milleta keegi ei saa näha Issandat. Palu, et Issand õpetaks sulle alandlikkuse teed, et sinu karjäär temas võiks olla edukas. |
|
Viimati uuendatud Kol, 04.Mai.2011 22:27 |
|
Kirjutanud Kuldar
|
|
Kol, 01.Det.2010 10:48 |
|
Olete seda väljendit ehk kuulnud. Kristlase tahtmine peabki olema taevariik. Tavaliselt kasutatakse seda väljendit siis, kui antakse kellelegi mõista, et tema soovi on võimatu täita. Meie tahtmine peab olema taevariik kogu oma hiilguses ja väes ning samuti midagi sellelaadset, mida on võimatu täita. Ühe laulu sõnad ütlevad nii: „On sul tahet ennast salata ja tööle asuda, oma kasu loovutad, anda ilma tasuta.“ Me teeme väga sageli seda, mis ei ole meie tahtmine. Seda möönab isegi Paulus oma kirjas.
Rm 7:15. Ma ei mõista ju, mida ma teen: sest ma ei tee seda, mida tahan, vaid ma teen, mida vihkan.
Seda tuleb vaadata tegelikult veel ka teiselt pool – me ise võime teha midagi sellist, mida me teiste juures vihkame. Seega teeme väga sageli tegelikult seda, mida vihkame. Tahe vajab palve läbi saabuvat jõudu. Me kipume ehk liialt vastandama oma ja Jumala tahet meie elus. Ma usun, et Jumala tahe on meis on alati olemas. Palve vormib meie tahet ning jõu annab sellele Püha Vaim. Meie tahe annab elule suuna ja mõtte. Meie palve ja tahe ei saa olla vastuolus. Mt 6: 7-9. Palvetades ärge lobisege nii nagu paganad, sest nemad arvavad, et neid võetakse kuulda nende sõnaohtruse tõttu. Ärge siis saage nende sarnaseks, sest teie Isa teab, mida teile vaja läheb, enne kui te teda palute! Teie palvetage siis nõnda...
Ja siia järgneb meile teada Meie Isa palve. Selles palves on koos taevane tahe ja see palve on ka meie tahe. Palve vormib ja kujundab meie tahet. Ilma palveta ei saa Jumalik tahe meis küpseda ja areneda. Vastasel juhul juhtub ikka see, et me küll tahame, aga ei suuda seda ellu viia. Kui me kavatseme midagi teha, siis me ju peame plaani ja arvutame ning kaalume erinevaid võimalusi ja vahendeid. Kui sa palvetad, siis on see otsekui plaani pidamine. Ei ole teist võimalust, et su tahe rakenduks ellu, kui vaid Issanda armust ja väest. Jumalale meeldib sinu tahe, see ei ole kuidagi vastuolus taevase tahtega. Jumal igatseb neid, kes tahavad teha ja ootab neid kogu päeva. Jumal hindab sinu andeid ja püüdlusi. Mt 20:1-15. Taevariik on majaisanda sarnane, kes läks varahommikul välja palkama töötegijaid oma viinamäele. Kui ta oli töölistega päevapalga kokku leppinud ühele teenarile, läkitas ta nad oma viinamäele. Ja kui ta läks välja kolmandal tunnil, nägi ta turul teisi jõude seismas ja ta ütles neilegi: «Minge ka teie viinamäele, ja ma annan teile, mis iganes õiglane!» Ja need läksid. Taas läks ta välja kuuendal ja üheksandal tunnil ning tegi nõndasamuti. Aga kui ta üheteistkümnendal tunnil välja läks, leidis ta teisi seisvat ja ütles neilegi: «Mis te siin kogu päeva jõude seisate?» Nad ütlesid talle: «Meid ei ole keegi palganud.» Ta ütles neile: «Minge ka teie viinamäele!» Aga kui õhtu tuli, ütles viinamäe isand oma valitsejale: «Kutsu töölised ja anna neile palk viimasest kuni esimeseni!» Ja üheteistkümnendal tunnil palgatud tulid ning said igaüks ühe teenari. Kui siis esimesed tulid, oletasid nad, et nemad saavad rohkem, aga nemadki said igaüks ühe teenari. Aga kui nad selle olid saanud, siis nad nurisesid majaisanda üle: «Need viimased on töötanud ainult ühe tunni, ent sina oled teinud nad võrdseks meiega, kes me oleme kandnud päeva koormat ja lõõska!» Isand aga vastas ühele nendest: «Sõber, ma ei tee sulle ülekohut! Kas sa ei leppinud minuga kokku ühele teenarile? Võta oma palk ja mine oma teed, aga sellele viimasele tahan ma anda nagu sullegi! Kas ma ei tohi enese omaga teha, mida tahan? Või on sinu silm kade, et mina olen hea?
Taevariik ootab neid, kes igatsevad töötada Issanda viinamäel ja kel on soov tegutseda. Jumal ootab ja soovib, et kõigil oleks tema viinamäel tegevus. Jumal soovib head käekäiku kõigile. Keda viinamäeisand palkas hommikul, said samuti normaalse palga. Muidu poleks ta nendega kokkuleppele jõudnud, aga ka need, keda ei olnud veel õhtu eel palgatud, vajasid ilmselgelt seda palka samapalju, et ennast ja oma peret toita. Ma arvan, et Jumala tahtmine head teha ulatub lihtsalt tohutult palju kaugemale meie ettekujutusest teha head. Kui me tahame palju head teha, siis jõuame oma tahte treeningul just niikaugele, kui see Jumala armust on võimalik. Ma arvan, et need, kes tulid viinamäele õhtul, suutsid puhanuna kindlasti õhtul efektiivsemalt töötada kui need, kes olid töötanud juba terve päeva. Niipalju, kui mina saagikorjamisest tean, on sageli oluline saak kõik korraga õigel ajal ära koristada, et tagada sellele parim kvaliteet. Just seetõttu, et viinamäeisand tõi veel üheteistkümnendal tunnil uusi korjajaid, võis ta oma saagi saada õigeaegselt korjatud. Tal ei olnud kahju seda head, mis talle oli osaks saanud, ka neile jagada, kes seda vajasid. Jumala riik rajaneb armul ja lojaalsusel. Me vajame tarkust, et suudaksime selliselt ka ise käituda. Olin sel nädalal töö tõttu Pariisis ja sain seal näha kahte äärmust. Ühelt poolt tohutult suuri võimsate valitsejate ehitatud losse, üks uhkem kui teine, ja uhkete losside seina äärtes magavaid kodutuid. Meie Kadriolu loss on sealsete kõrval kui moosikelder. Teise äärmusena katakombe sügaval Pariisi all. Seal olid kokku toodud erinevaist linna surnuaedadest üle viie miljoni inimese luud. Need on seal kõik laotud virnadesse ja sa jalutad seal sügaval maa all nende miljonite inimeste luude vahelt läbi. Meil on võimalus teha suuri losse siin maailmas, aga kord lõpetame siiski, veidikeseks ajaks on veel järel mõned tugevamad ja suuremad luud ning siis hävivad needki. Meie tahtmine peab olema midagi rohkemat neist luudest ja ka nendest lossidest, mis samuti hävivad. Sinu ja minu tahtmine peab olema taevariik. Jumal on istutanud meisse tahtmise teha, aga kui Issand meis seda ei elusta, siis see ei saa saata korda midagi jäävat. Paljud teevad, mida nad ei taha ja ei suuda teha, mida nad tahaksid. Kuidas on sinuga? Ma arvan, et meil tuleb pingutada, et meie südametes olev hea tahe võiks kanda vilja, teha taevaseid tegusid ning ehitada üles ligimest ja Jumala riiki. Rm 7:18. Ma tean ju, et minus - see tähendab minu loomuses - ei ole head. Tahet mul on, aga head teha ma ei suuda.
Loomuse poolest ei suuda me teha häid asju, kuna meie loomust on rikkunud patt, aga ometi suudame läbi taevaliku tahte head teha. Enamasti möönavad inimesed, et nad ei taha teha halba ei endile ega ka teistele. Me suudame kõik Tema väest. Kui me teeme kurja, ei ole see niisiis mitte meie tahe, vaid meie loomuse paratamatus. Meil tuleb oma loomust treenida ja tahet kasvatada. Tahe saab aga jõudu palvest. Rm 12:2. Ja ärge muganduge praeguse ajaga, vaid muutuge meele uuendamise teel, et te katsuksite läbi, mis on Jumala tahtmine, mis on hea ja meelepärane ja täiuslik.
Ma tahan rõhutada, et palve ei saa saata korda midagi, kui sellele ei järgne tahte ilmingut. Sina võid olla tööriist kellegi teise palve täitmisel ja keegi teine võib täita ka sinu palve. Meile antud Püha Vaim, kes juhib meid nägema õigeid asju ja inimesi, kes meid vajavad. Nõnda leiab rakendust meie tahe teha head. Samas ei pea sa hea tegemiseks tingimata ootama erilist Püha Vaimu märguannet või juhtimist, sest sa oskad ka ise näha, kus on abi vaja või kus sa saaksid head teha. Alusta ehk isegi kõige lähematest ja usukaaslastest. Kõik ootavad head sõna või sooja pilku. See ei nõuagi sinult väga palju ning on palju odavam suure lossi ehitamisest, aga on ometi suurema mõjuga ja taevariigis olulisem mistahes muust. Samas on vahe, mis meelsusega me midagi teeme ja millised on meie motiivid. Me võime üritada head tehes pesta ka oma varasemaid patte või teha seda selleks, et parandada oma mainet ja olla lugupeetum. Ainult Jumal on see, kes sind saab puhastada patust ja parandada sinu mainet, teha sinust täiuslik inimene ning elavdada ja lõkkele lüüa sinus taevalik tahe. Gl 6:10. Niisiis, kuni meil on veel aega, tehkem head kõikidele, eriti aga usukaaslastele!
Jk 2:18. Aga mõni võib öelda: «Sinul on usk, aga minul on teod.» Näita mulle oma usku lahus tegudest ja mina näitan sulle usku oma tegudega.
Seega on usupalve ilma tegudeta viljatu. Haige eest tuleb palvetada, aga veel parem, kui lähed haige juurde. Ühest küljest korrastab palve meie tegutsemistahet ja ühendab selle Jumala tahtega, teisest küljest aga korrastab tegutsemine palvet. Palvele vastatakse mitte rohkete sõnade, vaid järjekindluse ja selguse tõttu. Mida selgem on sinu palve, seda selgemaks ja kindlasuunalisemaks saab ka sinu tahe midagi teha. Jk 4 17. Kes oskab teha head, aga ei tee, sellele on see patt.
Kirjakoht näitab, et kõigi oskus head teha ei ole ühesugune. Tuleb ennast treenida, et head teha ja taevalikku tahet täita. Ma arvan, et eeskujuks tuleb võtta Jeesus Kristus, treeneriks Püha Vaim ning treeningkavaks palve. Tegutsemine taevaliku tahte alusel on meie treening, mille eesmärgiks on taevariik meie kõigi keskel. Ef 5:17. Seepärast ärge olge rumalad, vaid mõistke, mis on Issanda tahtmine.
Kui sa ei ela oma loomuse järgi, vaid tegutsed meie sisse pandud Issanda tahtmise alusel, siis oled tark. 1Kr 10:24. Ärgu ükski otsigu oma, vaid teise kasu!
Ma arvan, et see on piisav treeningu eesmärk ja tegutsemise suund ning täiuslikem taevase tahte ilming. Meie tahtmine olgu taevariik!!! |
|
Kirjutanud Kuldar
|
|
Nel, 02.Sep.2010 10:55 |
|
Pealkiri meenutab mõnelegi õpetaja, ema või isa suust kuulduna seda, kui olime püüdnud kuidagi õigustada juba tehtud tegu. Õigus tuleneb seadusest ja sageli võis juhtuda, et väikene laps ei olnud teadlik ei enda õigustest ega ka kohustustest ja seetõttu tegi kogemata midagi, mis ei olnud kohane sellele õigusruumile, kus ta asus. Sündides siia maailma, satume juba teatud kehtivasse õigusruumi ja kasvades õpime seda õigusruumi enam tundma ja selle järgi toimima. Kui sa saad vaimulikult sündides Jumala lapseks, satud sa samuti ühte õigusruumi, mida õpid siis tundma ja selle järele elama. Miks on õigusruum vajalik ja kuidas me peaksime selle vajalikkust mõistma? Mulle näib, et väga sageli saadakse sellest aru nii, et õigusruum oma seadustega annab võimaluse karistada ning jaotada inimesi õigeteks ja süüdiolevateks. Tegelikult on õigusruum aga vajalik, et selles ruumis elavatel inimestel oleks parem koos eksisteerida ja nad selle õiguse tõttu mõistaksid teineteist paremini. Õigusruum on seega vajalik inimeste omavahelise suhtlemise ja käitumise paremaks toimimiseks. Õigusruumil iseenesest puudub igasugune vajadus kellegi karistamiseks ja õigeks või süüdlaseks tegemiseks. Ebaõiglus on see, mis nagu uss või mädanik närib õigusruumi seespoolt seda nõrgestades ja hävitades. Seega tuleb olla valvas nende suhtes, kes kasutavad õigusruumi ebaõigluse teostamiseks, aga andestav eksinu vastu. Nagu juba sõna ebaõiglus – võime öelda ka libaõigus, valeõigus, omaõigus – sisaldab eneses sõna õigus, siis ka ebaõiguse teol on otsekui õiguse nägu, aga tegelikult ei ole ta seda ometigi mitte. Ma soovin, et näeksime vahet ebaõigluse tegudel ja õiguse teostamisel, sest me keskendume liiga sageli pisiasjade jälgimisele, et kas see on ikka seaduspärane, jättes tähelepanuta palju olulisemad. Enamasti me mõtleme nii, et kui ühel on õigus, siis teisel seda ei ole. Õigusmaastikul tekib siiski sageli olukord, kus mõlemal osapoolel võib olla õigus ja ka osalist süüd. Vahel võib olla ühe õigus raskemini nähtav ja tõestatav, nagu teinekord ka teise süütegu raskesti tõestatav. Sellisel juhul võivad võtta vaidlusprotsessid, kus osapoolte õigust vaagitakse, aega pikalt. Teise variandina on olemas kompromisslahendus, kus pooled leiavad omavahel probleemile lahenduse ja langetavad seejärel otsuse, mis on siis kompromisslahenduseks ja kinnitatakse kohtu poolt. Sellist üksteisega kokkulepitud otsust ei saa kumbki pool edasi vaidlustada ja see on seega lõplik. Jumala antud õigus on tavaõigusest hoopis erinev. See ei tugine üldsegi õige olemisel, vaid seisneb oma süü ja patu tunnistamisel, millele järgneb aga absoluutne õigeksmõistmine ja süütegude täielik kustutamine. Tavaõiguses toimub oma süü puhtsüdamlikul tunnistamisel karistuse kergendamine, aga kindlasti mitte teo kustutamine olematuks. Jumal annab alati külluslikult, nagu ta tegi iisraellastele kõrbes mannat andes. Kellelgi ei olnud puudust, kõigile jätkus. Jumal soovib, et me paneks kogu lootuse Temale ja elaks sellest armust igat uut päeva. Taevamannat ei saanud koguda ega hoida kauemaks, vaid tuli loota armule, et homme toidetakse jälle uue mannaga. Jumal annab alati kõike küllaga ja värsket, kuid seda küllust ei saa koguda ja kasutada tulevikus. Jumal mõistab sind õigeks täna ja praegu ja unustab sinu eksimused. Homme aga tuleb uus õigus Jumalalt ja ka meil tuleb tunnistada taas oma eksimused ja lasta endid läbi Püha Vaimu puhastada ja pühitseda.Me ei saa loota eilsele armule ega eilsele patu tunnistamisele. Milline osa on sinul ja minul Jumala õiguse teostuses ning kuidas jumalariigis õigust teostada? Õigusruum ei saa toimida, kui selles elavad kodanikud seda õigust tegudes ei väljenda. Jumalariik on ju siin meie endi keskel ja just siin peavad olema õiguse teod näha ja kogetavad. Siiski on olukordi, kus õigus väljaspool kogudust on suurem kui pühade keskel. Jumal annab andeks kõigile, kes temalt andestust paluvad ja ei ole ülbed ega pea ennast teistest paremaks. Rm 2:13 Jumala ees ei ole ju õiged Seaduse kuuljad, vaid Seaduse täitjad, kes mõistetakse õigeks.
Ega see kirjakoht ei tähenda, et kuulata pole vajagi. Kuulamine on siiski eeldus, et saaksid ka täita. Vahel esineb meil ka valikulist kuulmist ehk siis kuuleme seda, mida meeldib kuulda. Seljuhul me küll nagu kuuleks, aga ometigi see meile kohale ei jõua. On normaalne, et kes midagi teha proovib, sel vahel ka tehtu ebaõnnestub. Järelikult, kui sa oled seaduse täitja, siis sa ka vahel eksid selle suhtes, aga sellegipoolest sind mõistetakse õigeks. Jumal ei karista eksinuid, vaid pigem heidab ette, kes ei proovinud ega üritanudki teha. Jh 7:24 Ärge tehke kohtuotsust näo järgi, vaid tehke õiglane otsus! Otsuse tegemine kellegi suhtes ei ole kerge asi ja sellega eksitakse palju. Ma ütleks lausa nii, ärge mitte iialgi tehke otsust näo järgi ega selle põhjal, mis esialgu paistab välja olekust ja käitumisest. Võin lubada, et mitte kunagi ei ole su informatsioon piisav, et kellegi üle otsustada või kohut mõista. Et kedagi mõista või ta üle otsustada, pead teda väga hästi tundma, ja ka sellest ei piisa. Et teha õiglane otsus, palveta ja kasuta kogu informatsiooni, aga kui sa ei pea tingimata otsustama, siis pigem armasta ja andesta ning ära langeta otsust teise inimese suhtes. Kl 3:13 üksteist taludes ja üksteisele andestades, kui kellelgi on teise vastu kaebust. Nii nagu Issand teile on andeks andnud, nõnda tehke teiegi!
Vahel me muidugi arvame, et oleme suured „andestajad“, andestades inimestele, mis ei ole eksimus ega patt, vaid lihtsalt meile arusaamatu elamis- või käitumisviis. Meile võib olla palju asju mõistetamatu ja arusaamatu ning väga sageli ei ole me oma otsust tehes järginud mitte pühakirja, vaid oma enda arusaamu, mis on tekkinud kultuurilisest, rahvuslikust, perekondlikust ja koguduslikust tagapõhjast. Vahel arvame, et meil on liialt vähe õigusi, aga kui samapalju õigusi anda kaasinimesele, siis tundub, et nõndapalju õigust ei võiks küll kellelegi anda. Kodanikud sageli ka ei tea oma õigustest. Jumal soovib, et eksinud saaksid andestust, see on oluline printsiip ja õiguse teostus jumalariigis. Järelikult on ka eksinul omad õigused. Kui sa oled eksinud, on sul õigus tulla Issanda juurde ja temalt andestust paluda. Ja kui sul on õigus saada andestust, on sul ka kohustus andeks anda. Kui meile tundub, et ülekohut on palju, siis kas me oleme ise olnud innukad õiguse teostamises. Mk 12- 41 Ja istudes aardekirstu vastas, vaatas Jeesus, kuidas rahvahulk paneb raha aardekirstu. Ja paljud rikkad panid palju. 42 Ja üks vaene lesknaine tuli ja pani kaks leptonit, see on ühe veeringu. 43 Ja kutsudes oma jüngrid enese juurde, ütles Jeesus neile: «Tõesti, ma ütlen teile, see vaene lesknaine pani rohkem kui kõik, kes panevad aardekirstu, 44 sest nemad panid oma küllusest, tema pani aga kehvusest kõik, mis tal oli, kogu oma elatise.»
Järelikult oli Jeesusel märksa rohkem informatsiooni selle inimese kohta, kui paljudel teistel, võib-olla oli Jeesus temaga rääkinud või tal külas käinud. Mõnikord võib keegi teha teo, mis meile kõrvalt vaadates tundub tühine, aga sellele inimesele oli suur julgustükk. Sa tulid täna siia kirikusse ja see oli sulle ehk kerge ning võimalik, ehk isegi väga tahtsid siia tulla. Kellegi teise jaoks võib samas olla raske isegi selle maja uksest siseneda. Järelikult vajavad kaaskodanikud pigem meie innustust ja toetust kui meie arvustust või seisukohavõttu. Sul on kerge oma püüdlusi teostada, kui sul on kõrval inimesed, kes sind selles toetavad ja innustavad ning näitavad üles sinu pingutuste suhtes siirast rõõmu. Mul on olnud elus erinevaid tegevusi, mis mind on teatud ajahetkel innustanud nõnda, et olen sellele kulutanud palju aega ja sel hetkel tundus arusaamatu, et teised ei jaga minuga samas asjas sama vaimustust. Võib-olla ei olnud keegi nende vaimustust selles asjas kunagi toetanud ja seetõttu oli teha tahtmise soov lihtsalt tuha alla mattunud. Üks oluline õiguse teostus on seega kaaslaste õhutamine headele tegudele ja nende püüdluste toetamine. Mt 21:12 Ja Jeesus tuli pühakotta ja ajas välja kõik, kes pühakojas müüsid ja ostsid, ning lükkas kummuli rahavahetajate lauad ja tuvimüüjate pingid.
Nüüd peaks küsima, et kes on need kaubitsejad tänapäeval? See on tegelikult väga keeruline küsimus ja vajaks ilmselt palju suuremat lahti mõtestamist, aga tahan seda veidi puudutada tänase õiguse ja selle teostamise poolelt vaadatuna.Koht, kus kaubitsemine toimus, oli tegelikult templi välisõu, mis oli mõeldud paganaile ehk mittejuutidele. See ei võimaldanud niisiis tegelikult mittejuudil või paganal olla palves ja leida osadust Jumalaga. Kui meie tegevus takistab kuidagi väljaspool kogudust inimesel Jumala juurde tulla, siis oleme meie need rahavahetajad ja tuvimüüjad. Inimene, kes jõudis küll juba templi eesõue, peab sealt lahkuma, kuna paik on risustatud kõige muuga. See templi eesõu võib olla ka meie südames, kus ehk ei ole kohta väljast tulijale või ka veidi teistsuguse mõtteviisiga inimesele. Meil on südames koht ehk kusagil sügavamal lähedaste ja Jumala jaoks, aga ka eesõu peab olema vaba ja puhas, et abivajaja või eksinu leiaks seal ruumi.Teine osa on selles, kui koguduse tegevus läheb pigem enese olemise kindlustamiseks ja tugevuse suurendamiseks, mitte aga sellele, et võimalikult paljud leiaksid siit päästet ja saaksid õigeks Jumala ees. Tempel sai loomulikult sellest tulu, kui templi alal toimus kaubitsemine. Samuti linnud ja loomad, mida sai osta templiteenistuse tarvis, olid kas templi enda poolt kasvatatud või siis templiga ärisuhetes olevatelt ärimeestelt ostetud. Inimesel oli ju lihtsam tulla ja lunastada raha eest loom kohapeal, kui seda kaugelt ise tuua. Samas oli enamasti nii, et kui keegi sooviski tuua oma kasvatatud talle templisse ohverduseks, siis seda ei tunnistanud preester veatuks, vaid luges veatuks vaid selle, mis oli ostetud templi eesõuest. Seega on sageli oht, et kogudus võib oma tegevusega teha inimeste pöördumise Jumala poole palju raskemaks kui see ilma koguduseta oleks. Ma arvan, et meil tuleb sageli lasta oma südames ümber lükata rahavahetuslaudu ja ajada välja kaubitsejad, et seal oleks ruumi õigusele ja andestusele, et seal oleks pigemini ruumi armastusele ja mitte kohtumõistmisele. Õigus ei ole hukkamõistuks, vaid et me selle läbi elaksime. Lk 6:31 Ja nii, nagu te tahate, et inimesed teile teeksid, nõnda tehke neile!
See kirjakoht näib küll lihtne juhatus ja tundub, et see on ka põhimõtteliselt teostatav, aga tegelikult on oma olemuses tunduvalt sügavama tähendusega.Esiteks, kas sa tead, mida sa üldse ise tahad, et inimesed sulle teeksid? Kui ma küsin täna seda sinu käest, kas sa oskad vastata? Oma kogemusele tuginedes võin öelda, et ma ei tea alati, mis on mulle hea. Ma tean ka, et see, mis on osutunud algul ebameeldivaks ja raskeks, on olnud mulle tegelikult hea ja kasulik. Ma tean kindlalt ainult ühte – et Jumal teab kindlasti, mis mulle on hea ja kasulik. Seega ma tahan, et inimesed teeksid mulle seda, mis on hea Jumala silmis. Järelikult on tõeliselt ainult üks õige võimalus teha head teistele inimestele ja see on teha teistele seda, mis on hea Jumala silmis. Selleks tuleb meil teostada Jumala tahet siin maa peal ja Tema õigust, et ülekohus võiks kahaneda ja õigus võiks kasvada meie seas. Lk 6:27 Kuid ma ütlen teile, kes kuulete: Armastage oma vaenlasi, tehke head neile, kes teid vihkavad.
Miks on vaja armastada vaenlast? Võiks isegi küsida, mis vaenlane ta enam on, kui ma teda armastan.Seega peaks enesele selgeks tegema, kes on tegelikult üldse meie vaenlane?Et seda kirjakohta kuidagi lahti mõtestada, võiks tuua sellise näite. Võtame viljapõllu, kus on kaks põllumeest. Vili, mis seal kasvab, on nende omavaheline armastus, mõistmine ja üksmeel, aga umbrohi on vihkamine, kadedus ja õelus.Kui nüüd üks hakkab teist mingil põhjusel vihkama ja selle tulemusel hakkab põllul kasvama umbrohi. Nüüd, kui teine põllumees vastab armastusega, toob see esile rohkem head põlluvilja, mis võib lõppeks umbrohu lämmatada ja kahe põllumehe omavahelise hea läbisaamine taastub.Vihates vastu, toob see aga esile veelgi rohkem umbrohtu, mistõttu võib vili hävida täielikult ja kaotajad on mõlemad. Külvates siin maa peal armastust, rohkendame seda, ja külvates vihkamist, lämmatame armastust. Lk 6:35 Aga armastage oma vaenlasi ning tehke head ning laenake ilma midagi tagasi lootmata, ja teie palk on suur ja te olete Kõigekõrgema lapsed, sest tema on helde tänamatute ja kurjade vastu!
See kirjakoht kruvib nagu asja veel sügavamaks. Tegelikult siis ju ei ole vahet, kas see inimene on vaenlane või sõber, kaaskodanik, töökaaslane või kaasõpilane. Teha head on teostada kõigi suhtes ühesugust Jumala õigust, olenemata sellest, mis inimesega on tegu meie silmis. Jumal annab ju täieliku andestuse kõigile, kes teda appi hüüavad. Järelikult peab meie hea tegemine panema eelkõige inimesi tahtma Jumala andestust ja õigeksmõistmist. 2Pt 3:13 Meie ootame aga tema tõotuse järgi uusi taevaid ja uut maad, kus elab õigus.
Me teame, et millegi ootamiseks tuleb teha ka ettevalmistusi. Kui sa tahad sügisel saada saaki, tuli sul kevadel külvata ning suvel hooldada ja kasta. Kui soovid kooli lõpetada, on vaja õppida. Kui soovid palka saada, pead tegema enne tööd. Kui meil on soov tõotuse järgi näha uusi taevaid ja uut maad, kus elab õigus, siis nüüd on see aeg, kus tuleb jumalariigi põhimõtteid õppida, seda õigust teostada ja toita, sest see, mida sa toidad, see ka kasvab ja elab, sinus ja sinu läbi. Püüame nõnda, et esmalt meie endi keskel võiksime öelda, et õigust jääb ülegi, nõnda et see õigus võiks päästa veel paljusi ja et õigust võiks olla nõnda rohkelt, et ebaõiglusel poleks kohta meie keskel. Kuldar Helend 29.08.2010 Rapla vk. |
|
|
